aidiida

Вепсский

Морфологические и синтаксические свойства

ai-dii-da

Глагол.

спряжение
индикатив	презенс		имперфект
лицо	полож.	отриц.	полож.	отриц.
1. ед.	aidiin	en aidii	aidiin	en aidiind
2. ед.	aidiid	ed aidii	aidiid	ed aidiind
3. ед.	aidiib	ei aidii	aidii	ei aidiind
1. мн.	aidiim	em aidiigoi	aidiim	em aidiinugoi
2. мн.	aidiit	et aidiigoi	aidiit	et aidiinugoi
3. мн.	aidiiba	ei aidiigoi	aidiiba	ei aidiinugoi
пассив	aidiidas	ei aidiigoi	aidiidihe	ei aidiidud
индикатив	перфект		плюсквамперфект
лицо	полож.	отриц.	полож.	отриц.
1. ед.	olen aidiinu	en ole aidiinu	olin aidiinu	en olend aidiinu
2. ед.	oled aidiinu	ed ole aidiinu	olid aidiinu	ed olend aidiinu
3. ед.	om aidiinu	ei ole aidiinu	oli aidiinu	ei olend aidiinu
1. мн.	olem aidiinuded	em olgoi aidiinuded	olim aidiinuded	em olnugoi aidiinuded
2. мн.	olet aidiinuded	et olgoi aidiinuded	olit aidiinuded	et olnugoi aidiinuded
3. мн.	oma aidiinuded	ei olgoi aidiinuded	oliba aidiinuded	ei olnugoi aidiinuded
пассив	om aidiidud	ei ole aidiidud	oli aidiidud	ei olend aidiidud
кондиционал	презенс		имперфект
лицо	полож.	отриц.	полож.	отриц.
1. ед.	aidiižin	en aidiiži	aidiinuižin	en aidiinuiži
2. ед.	aidiižid	ed aidiiži	aidiinuižid	ed aidiinuiži
3. ед.	aidiiži	ei aidiiži	aidiinuiži	ei aidiinuiži
1. мн.	aidiižim	em aidiižigoi	aidiinuižim	em aidiinuižigoi
2. мн.	aidiižit	et aidiižigoi	aidiinuižit	et aidiinuižigoi
3. мн.	aidiižiba	ei aidiižigoi	aidiinuižiba	ei aidiinuižigoi
пассив	-	-	aidiidižihe	ei aidiidud
кондиционал	перфект		плюсквамперфект
лицо	полож.	отриц.	полож.	отриц.
1. ед.	oližin aidiinu	en oliži aidiinu	olnuižin aidiinu	en olnuiži aidiinu
2. ед.	oližid aidiinu	ed oliži aidiinu	olnuižid aidiinu	ed olnuiži aidiinu
3. ед.	oliži aidiinu	ei oliži aidiinu	olnuiži aidiinu	ei olnuiži aidiinu
1. мн.	oližim aidiinuded	em oliži aidiinuded	olnuižim aidiinuded	em olnuiži aidiinuded
2. мн.	oližit aidiinuded	et oliži aidiinuded	olnuižit aidiinuded	et olnuiži aidiinuded
3. мн.	oližiba aidiinuded	ei oliži aidiinuded	olnuižiba aidiinuded	ei olnuiži aidiinuded
пассив	oliži aidiidud	ei oliži aidiidud	olnuiži aidiidud	ei olnuiži aidiidud
потенциал	презенс		перфект
лицо	полож.	отриц.	полож.	отриц.
1. ед.	aidiinen	en aidiine	olnen aidiinu	en olne aidiinu
2. ед.	aidiined	ed aidiine	olned aidiinu	ed olne aidiinu
3. ед.	aidiineb	ei aidiine	olneb aidiinu	ei olne aidiinu
1. мн.	aidiinem	em aidiine	olnem aidiinuded	em olne aidiinuded
2. мн.	aidiinet	et aidiine	olnet aidiinuded	et olne aidiinuded
3. мн.	aidiineba	ei aidiine	olneba aidiinuded	ei olne aidiinuded
пассив	-	-	olneb aidiidud	ei olne aidiidud
императив			инфинитивы
лицо	полож.	отриц.
1. ед.	-	-	I	aidiida
2. ед.	aidii	ala aidii	II инессив	aidiides
3. ед.	aidiigaha	algha aidiigoi	II инструктив	aidiiden
1. мн.	aidiigam	algam aidiigoi	III иллатив	aidiimaha
2. мн.	aidiigat	algat aidiigoi	III инессив	aidiimas
3. мн.	aidiigaha	algha aidiigoi	III элатив	aidiimaspäi
причастия			III абессив	aidiimata
акт. наст.	aidii		III адессив	aidiimal
акт. пр. ед.	aidiinu
акт. пр. мн.	aidiinuded
пасс. пр.	aidiidud

Корень: --.

Семантические свойства

Значение

1. огораживать ◆ aidiida püud, zagard — огородить поле, огород

Фонетические варианты

1. aidoida, aideita

Родственные слова

Ближайшее родство
существительные: aid

Этимология

От ??

Библиография

• Зайцева М.И., Муллонен М.И. Словарь вепсского языка. Ленинград, «Наука», 1972